Psühholoogiline nõustaja aitab inimesel leida toimetulekuviise

14.10.2003

Kui inimene kannatab sassis suhete, ebaõnne, pideva ängistuse, sügavalt juurdunud madala enesehinnangu vms all, võib ta abi saada psühholoogiliselt nõustajalt.

“Nõustaja aitab leida toimetulekuviise, ta ei langeta kellegi eest otsuseid, vaid aitab näha valikuid,” ütleb üks psühholoogilise nõustamise kabineti Sigmund asutajaist Ilona Gassmann.

Neli naist, Ilona Gassmann, Tiina Jõgeda, Margit Riit ja Merike Sisask, kel kõrgharidus aastaid tagasi omandatud, läksid kolme aasta eest õppima Professionaalse Psühholoogia Erakooli (PPE). Nüüd asutasid nad Tallinnas nõustamiskabineti, kus pakuvad individuaalset ja grupinõustamist ning korraldavad tellitud enesearenduskursusi. Nad rõhutavad, et pole arstid ega kirjuta ravimeid (antidepressante) välja. “Aga me tunneme ära vajaduse saata inimene psühhiaatri või psühhoterapeudi juurde, kui kliendi seisundi parandamiseks on vajalikud ravimid või psühhoteraapia,” kinnitab Gassmann.

“Psühholoogilise nõustamise tööriistaks on nõustaja isiksus. Sellest tulenevalt erinevad üksteisest nii nõustamiskabinetid kui ka iga nõustaja eraldi. Omavahel on Sigmundi nõustajatel valdkonnad tinglikult selle alusel ära jagatud, mille vastu kellelgi suurem huvi või mida keegi kavatseb juurde õppida. Gassmanni sõnul on psühholoogilist abi vajavale inimesele väga oluline leida endale sobiv nõustaja. “Kliendile ei pruugi sobida iga psühholoog, psühhoterapeut või nõustaja,” tunnistab Gassmann sedagi, miks mõnikord kurdetakse psühholoogi juures käimise kasutust. “Harva on abi ka ainult üks kord nõustaja juures käimisest. Probleemide pundar on tekkinud ajapikku, tihti aastate vältel, järelikult tuleb sasipuntra harutamiseks ka aega võtta ja mitte endale ebareaalseid eesmärke seada.”

Gassmanni juhendamisel alustab 31. oktoobril tööd grupp “Sügismasendus”, mille eesmärgiks on sügismasenduse leevendamine – paremal juhul sellest ülesaamine, kehvemal juhul masenduse põhjuste analüüsimine ja leppimine sellega, mida muuta ei saa. Miks peaks kinnine eestlane võõraste sekka oma murest rääkima tulema? Nõustaja vastab, et esialgu ainulaadsena tundunud probleem muutub grupitöö käigus lihtsamaks, tavalisemaks ja lahenduski käegakatsutavamaks. Väga oluline on suur toetus grupilt. Grupiliikmed mõistavad üksteist, nad on tihti samalaadses olukorras, neilt ei ole midagi halba oodata. Võib avastada terve rea valdkondi, millest saab grupis avameelselt rääkida, näiteks tunded.

(avaldatud ajalehes Eesti Päevaleht 14.okt 2003)